EMAMAKI: 70
SIKHATSI: 2 ema-awa
LIBANGA 12
LIPHEPHA LEKUCALA (P1)
TICONDZISO
Leliphepha lehlukaniswe tigaba letintsatfu:
SIGABA A: SIVISISO 
SIGABA B: SIFINYETO 
SIGABA C: LUHLELO NELULWIMI 
Fundza tonkhe ticondziso ngekucophelela.
Cala leso naleso sigaba ekhasini lelisha.
Dvwebela ekugcineni kwaleso naleso sigaba.
Tinombolo tetimphendvulo atihambisane naleto letisephepheni lemibuto njengobe tinjalo.
Shiya umugca emkhatsini wetimphendvulo takho.
Bhala ngebunono nangesandla lesifundzekako.
Caphelisisa sipelingi/lupelomagama nendlela lewakha ngayo imisho.
SIGABA A: SIVISISO
UMBUTO 1
Fundza letheksthi lengentasi bese uphendvula imibuto lelandzelako:
Busuku nemini bekacabanga ngalentfombi Ndlati. Abengati kutsi lisu lekuyincoba angahle alitfole njani. Bodzadzewabo besebehlulekile kumjubisa. Kwase kumkhanyela kutsi umlomo wakhe unesibiba, tandla setaphendvuka tidladla kantsi nemehlo akhe kungatsi sekwaba ngumcobhe nje. Ingani phela abetsi lapho ahlangana nalentfombi icasuke ife futsi kubonakale kutsi ayitentisi.
Kodvwa icambe ishilo, ngeke ngidzele. Ngifuna kuyihlupha ite ingivume." Asacabanga loko kufike lomunye umcondvo lobewungakate sewumfikele phambilini. Wakhumbula lukhukhuva lwakaGoje labehlala eva tidvumo talo. Kwabuya kuye konkhe labekuve ngalenyanga nekutsi nawuse wefika kuyo, usuke sewuphumelele.
Cha, ngeke, angivele ngicondze khona kusasa lokusako ngobe ..."
Hawu mnaketfu, wakhuluma wedvwa njengeluhlanya kwentenjani? Usho kutsi lenkhulumo yentfombi yakaDladla seyikusanganisile? Cha kufuneka sale siyibona ngalamanye emehlo lendzaba." Ngudzadzewabo Ndlati asho amniketa lijingi kutsi amane abambe inyoka ngobe watsi sishwala akasikhanuki. Walutsatsa ludziwo lwencwancwa waluphatsaphatsa kancane abuke ekhatsi kungatsi kukhona lakubonako.
Ngabe ngiyajabula kube lelijingi ngilinikwa nguLomacala." Washo ngenhlitiyo aloku abuke ekhatsi eludziweni. Ekucedzeni kwakhe lelo jingi wacambalala sikhashane waphindze wavuka welula emadvolo wabheka ngasesibayeni. Wefika esibayeni wema wabambelela emahlahleni kwangatsi ubala tinkhomo lafuna tiyolobola Lomacala. Nakesuka lapho wabuyela elawini lakhe wefika wacambalala wabandzetela inhlitiyo leyaseyifutsa ngemandla.
Kusihlwa watisa unina ngeluhambo lwakhe labesalulungisile. Phela uyise bekangasekho emhlabeni, ngako-ke tonkhe tinkinga telikhaya tase tibhekene nenina.
Ngiyeva ndvodzana. Lokungimangalisako kutsi yona lentfombi iyodvwa yini kutsi ungaze uyiyele etinyangeni ngobe ingakutsandzi."
Cha, uyabona wena make, lentfombi ngiyifuna la kulamabala eMatfombeni. Ngifuna kube ngiyo letakukhelela emanti ikubasele nemlilo. Ngiyo yodvwa lefanele lomuti waketfu." Lapho wakhuluma wate washaya phansi ngesibhakela kukhomba kugcizelela inkhulumo yakhe.
Kepha bewucabanga kuhamba nini ndvodzana?"
Kusasa loku, angisafuni ngibe ngichitsa sikhatsi. Ngiyetsemba uyabona nawe kutsi kulesigodzi sengimi kuphela longakatsatsi kubontsanga yetfu." Lamavi ekugcina wawakhipha kabuhlungu Ndlati, pho liciniso alibalekelwa.
Ngekusa lokulandzelako wavuka kuseluvivi wabamba lecondze kaGoje.
Endleleni bekahalakashela nje kwephuka emagala etihlahla kusindza lawo lacinile. Wahamba wate wayawungena angakaze atfole inhlupheko, phela umuti wenyanga awuphici nangabe ingiyo cobo hhayi lemiphuphe lehambe idla timali tebantfu mahhala. Ndlati watsi achamuka wavele watibona nje kutsi ufike kamgodzi uyagcina. Bantfu baphambana bodvwa kulomuti. Babodvwa labaguce nemagabha netindziwo etaleni, babodvwa labatitimisa emabhavu ekugezela, nabaya labanye emva kwendlu bayagatana kantsi nawutsi ubuka laphayi esangweni ukhangwa ngulabasingetse ludzengelo etiko bacapha. Empeleni kute lobuka lomunye kutsi wentani ngobe ngulowo ucondzene nenhlupheko yakhe.
Uyacala kutewuphengula ndvodza? Ubovamisa kuhamba nalomunye. Buka nje sewuyabambelela." Yatsi kubhema, yatsimula, yabuye yachubeka.
Ukhatsatekile ngalentfombi, kepha noko kutawulunga ungesabi." Wakhamisa umlomo Ndlati amangaliswa kutsi lenyanga ngabe seyive ngabani kutsi ute ngani.
Ndlati wentiwa yonkhe imigilingwane langatange ayibone seloku atalwa. Kulesinye sikhatsi bekafisa kubuyela emuva kepha kungasekho indlela ngobe vele sewungene kulamabhodo. Ekugcineni wanikwa tishuntjana letine labetawutisebentisa ekhaya njengoba atjeliwe.
Cha nayingeke intjintje ingcondvo kuloku lengikubone lamuhla, ngitawubona kutsi ayiyodvwa lentfombi?"
Sakabani sibongo saNdlati? Sekela umbono wakho.
Chaza lenkhulumo letsi "Ngifuna kuyihlupha ite ingivume".
Yini lokufike engcondvweni yaNdlati ngalesikhatsi abuka ekhatsi edziweni leliphetse incwancwa?
Unina waNdlati uyamesekela yini umntfwanakhe kulemitamo yekutfola Lomacala?
Ngekubona kwakho likhona yini liciniso uma atsi Ndlati "Ngiyo yodvwa lefanele lomuti waketfu"? Sekela imphendvulo yakho.
Yini lena beyicindzetela Ndlati kutsi afune kuyolobola Lomacala uma sibuka simo semmango wangakubo?
Bhala kube kubili lebekwenteka emtini waGoje lokufakazela kutsi abeyinyanga mbamba.
Chaza lamagama lalandzelako njengobe asetjentiswe kuletheksthi lengenhla:
A Lilawu
B Intsanga
Bumba saga ngelibito lelitsi 'lijingi'.
Yini umehluko lokhona emkhatsini wenyanga nadokotela?
Nawufundza letheksthi lengenhla, wena ubona kwekutsi Ndlati beyingambamba yini ingculazi? Usho ngani?
Ligama lelitsi 'inyanga' lingasho lokunye lokwehlukile kulendlela lelisetjentiswe ngayo kuletheksthi. Shano lolomunye umcondvo waleligama.
Fundza lesibonwa lesingentasi bese uphendvula imibuto letawulandzela:
Uma ubukisisa lesibonwa ngabe umoya waso unjani?
Bhala saga lesichaza lomoya.
Ucabanga kutsi yini lebangela kutsi labantfu banyakate kangaka?
Bhala tintfo letisetjentisiwe kuhlobisa lendzawo.
Sinjani simo selitulu kulendzawo? Sekela imphendvulo yakho.
Bhala tintfo letimbili letikhomba kutsi lomcimbi awukentelwa ekhatsi endlini kodvwa ngaphandle.
SAMBA SIGABA A:
SIGABA B: SIFINYETO
UMBUTO 2
Khombisa linani lemagama lowasebentisile ekugcineni kwemphendvulo yakho.
Bese kuphele iminyaka lemine Philip Sibeko agcina ekhaya. Solo agwinywa liPitoli nebumnandzi balo. Phela Philip wesuka ekhaya ayewufuna umsebenti kute asite umuti wakubo, ngobe batali bakhe bese bangenawo kahle emehlo. Wakubona kungemahloni kuyekela umuti wakubo wondliwa bodzadzewabo, yena akhona nekufundza afundzile. Washona khona kulemtsetfo lidolobhakati, kantsi kulapho atawushobela.
Babuka elukhalweni bantfu labadzala batsi encenye angetfuke achamuka Philip, nani. Bebamkhontile Philip ngobe bekunguye kuphela indvodzana. Umnakabo lomkhulu naye wahamba kadzeni. Bekasebenta efemini yetinsimbi. Wagcotjwa yinsimbi enhloko kwaba kuphela kwendzaba. Nome bekangabuyi ekhaya kutewubona batali bakhe imali yona bekayitfumela tinyanga tonkhe. Kuleminyaka lemine kute nayinye leyase yengca angakatfumeli imali ekhaya.
Imali layitfumela ekhaya cishe ibe yincenye yeliholo lakhe. Labadzala lena entasi ekhaya bebaphendvula bamtjele kutsi bayitfolile, babonge. Bebangagcini lapho bebabuta nekutsi akabakhumbuli yini. Lijinge likhale ngemsebenti lijaha. Pho iminyaka lemine? Bekangabhaleli bakubo kuphela Philip, bekabhalela naLomakhisimisi intfombi yakhe. Bekayivusela ayibute kutsi isaphila kahle yini. Philip bekamtjelile Lomakhisimisi kutsi uyamtsandza ngetulu kwetintfo tonkhe emhlabeni. Wamcela kutsi amlindze.
Nakabutisisa kwekutsi utawulindza kute kube ngunini, imphendvulo beyitsi "Nawungitsandza utawulindza". Nembala wahlalela kona kulindza. Kona bekubonakala kutsi luyavutsa lolutsandvo ngaye. Kunekutsi angene etilingweni nasetingcakini, wabona kutsi kuncono atinikele ekukholweni Lomakhisimisi, tintfo titemhambela kahle. Wakwenta loko ahamba tinkonzo. Wetama kukhohlwa ngaPhilip ngobe sekumkhanyela kutsi lomuntfu umshaya ngemfe iphindziwe. Bese kuphele iminyaka lemitsatfu solo abeketele Lomakhisimisi. Kutsite nakacala webune umnyaka wabona kutsi kuncono aye kuPhilip ayomfuna. Kunini ahlushwa ngemaphupho nenkhumbulo ngemuntfu lamgcina kadzeni?
Ekhaya wabatjela kutsi uyabuya kukhona lapho asafuna kuya khona. Amange bamhluphe, wahamba wacondza lapho kugitjelwa khona emabhasi wahlala walindza. Besekuyinsimbi yenkhotsa ntsambama solo kungabonakali lutfo lolucondze esiteshini sesitimela eMalelane. Kutsite naseyitawugabanca kwachamuka imoto lendze wasondzela, wacela kutsi bamekhwete.
SAMBA SIGABA B:
SIGABA C: LUHLELO NEKUSETJENTISWA KWELULWIMI
UMBUTO 3
Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela:
Khokha umusho lokuletheksthi lengenhla locuketse luvelomagama lolukhomba kujabula nekutsakasa, bese udvwebela loluvelomagama.
Khokha imisho kuletheksthi lengenhla lecuketse letinongo tenkhulumo letilandzelako:
Sihabiso
Sifanisongco
Endzaweni yeligama lelidvwetjelwe faka mcondvofana walo.
Tsatsa lesisho lesidvwetjelwe lesitsetfwe kuletheksthi lengenhla wakhe ngaso umusho kuveta kutsi inchazelo yaso uyayati.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako lotsetfwe kuletheksthi lengenhla, bese ufaka libintana esikhundleni seligama lelidvwetjelwe.
Phindza ubhale lomusho esikhundleni seligama lelidvwetjelwe faka ligama lenhlonipho.
Ngekubona kwakho, yini lebangela kutsi lamagama lalandzelako latsetfwe kuletheksthi lengenhla abhalwe ngalokutjekile?
Sebentisa lesaga lesilandzelako lesitsetfwe kuletheksthi lengenhla emshweni kute kuvele kutsi uyasati kutsi sisho kutsini.
Imbita iviwa ngelutsi.'
UMBUTO 4
Fundza letheksthi lelandzelako bese wenta umsebenti longentasi:
Tikhatsi telusha tisho kuhlala utilungiselela likusasa lelihle. Kuhle phela kutilungiselela kusenesikhatsi ngobe konkhe ukwentisisa ngendlela lefanele. Batali betfu basitjela njalo kutsi imphumelelo iyasetjentelwa. "Nangabe nivale tikolo, nibofundza phela majaha," kusho umceceshi. Bantfwana bona bafake titfushana emilonyeni balalele lenkhulumo yemceceshi wabo. "Kufanele nibuyele esikolweni ngobe sikhatsi asikemi. IMphumalanga iyanidzinga. Benikuyati nje loko maAfrika."
Sebentisa libito, 'umceceshi', emshweni libe ngumentiwansombo.
Bhala lomusho lolandzelako ube yinkhulumombiko.
Nangabe nivale tikolo nibofundza phela majaha."
Unikwe sichazamagama kwekutsi ucwaninge ligama lelitsi 'bantfwana'.
Ngekwesichazamagama ngabe iyini imvelaphi yaleligama?
Shano umsebenti wesabito selucobo kulomusho lolandzelako:
Bantfwana bona bafake titfushana emilonyeni.
Shano umcondvo loletfwa ngunati takhi letidvwetjelwe kulemisho lelandzelako:
Konkhe ukwentisisa ngendlela lefanele.
Kufanele nibuyele esikolweni ngobe sikhatsi asikemi.
Caphuna bunikati bube bubili kuletheksthi lengenhla bese ubusebentisa emishweni lotakhele yona.
Ligama, 'tikolo' lilibitomfakela. Shano lokwentiwe kulelibito kuze lemukeleke kahle eSiswatini.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako kepha uvete umcondvo lolandvulako (lophikako)
Batali betfu basitjela kutsi imphumelelo iyasetjentelwa.
Bhala indlela yesento lemumetfwe ngumusho ngamunye kulena lelandzelako:
Kuhle phela kutilungiselela.
Shano sizatfu lesenta loluhlavu lolumnyama kulomusho lolandzelako lubhalwe ngafeleba.
Phindza ubhale lomusho lolandzelako bese ulungisa emaphutsa elulwimi, ubuye ufake tiphumuti lapho kufanele khona:
SAMBA SIGABA C:
SAMBA:
